Kremli ja Brüsseli vahelised suhted on taaskord pingestunud, kui Euroopa Liit blokeeris Ungari tuumakokkuleppe Venemaaga, vahendab Financial Times.
- Greenpeace'i möödunud aastal toimunud aktsioon Paks II tuumajaama ehitamisele Foto: epa
Venemaa ja Ungari sõlmisid möödunud aastal lepingu kokku kahe 1200megavatise tuumareaktori ehitamises. Reaktorid ehitataks Paksi linna, mis asub umbes 100 kilomeetri kaugusel Budapestist. Reaktorite planeerimise, ehitamise ning hooldamise eest pidanuks vastutama Venemaa riikliku tuumaenergiakontserni Rosatom tütarfirma.
Tehingu jõustumise tulemusena oleks Venemaa saanud taas juurde ühe ühenduslüli Kesk-Euroopaga.
Kuna Ungari energiasõltuvus Venemaast on niigi suur, kardavad Ungari peaministri Viktor Orbani kriitikud, et nimetatud tuumatehinguga võib see veelgi suureneda. Mitu Euroopa Liidu ametnikku on tundnud muret, et Venemaa kasutab energiapoliitikat ära Euroopa kahte leeri jagamiseks, mis suurendab sisepingeid liidu sees.
Kui keegi Euroopa Liidu liikmetest sõlmib tuumakokkuleppe, peab selle heaks kiitma ka Euroopa tuumaenergia organisatsioon Euratom, mis antud juhul jättis oma heakskiidu andmata. Ungari oli küll selle vastu, ent Euratomiga on ühes mestis ka Euroopa Komisjon, mis samuti kokkulepet heaks ei kiida.
Selleks, et nimetatud kokkulepet taas ellu äratada, peaks Venemaa ja Ungari tegema kokkuleppesse palju muudatusi. „Kui venelased keelduvad tegemast muudatusi algses lepingus, on see projekti lõpp,“ lausus Javor Benedek, kes on Ungari esindaja Euroopa Parlamendis.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.